Reede

Jõudsin täna galeriisse natuke hiljem.
Sisse astus Hedviga Femmest, leppisime kokku, et annan talle hiljem intervjuu.

Viimase komplekti saaga jätkub. Tuleb välja, et eilne kangavärvimine andis loodetus hoopis intensiivsema tulemuse, mis meeldib mulle mõnes mõttes rohkemgi. Selline herilasetriibuline kangas siis (vasakpoolne "enne", paremal "pärast"):


Tänane päev kulges jälle vahelduvas tempos.
Elen tuli ja õmbles uuesti proovis kärisenud allääred. Kaisa riputas üles Endspili plaktatid. Kontrollisin tema jalas retuuside istuvust - täiesti hämmastav, kuid kartulivõtu kottpükstest polnud enam jägegi järel! Ainult alt veidi kitsamaks teha, kontsaking jalga ja läheb!
Peale Femme partisanidele antud väikse välkinteka ja poseerimissessiooni jõudsin edasi aretada ka seeliku lõiget. Esialgne tulemus (see osa, mis ei tahnud kangale enam ära mahtuda):


Ja esimene proov:

Peale kahepäevast madistamist olen jõudnud sinnamaani, et midagi nagu on, aga komplekt pole veel kaugelti valmis. Ehk pühapäevaks jõuab...

Ah-jaa. Tänasega lõppeb viimane ametlik otseülekanne. Järgmisel nädalal võib meid galeriis töötamas tabada sporaadiliselt, pigem õhtustel aegadel.
Ning ka blogimine ei kao kuhugi. Kuigi ma ei ole eriline päevikupidaja, kardan ikkagi, et sellest võib lõpuks isegi sõltuvusse jääda.

Nägudeni siis!

Neljapäev

Otsustasin täna härjal sarvist haarata ja otsejoones viimase komplekti kallale asuda.
Väikseks enesedistsipliiniks panen siia tunniste vahedega kirja, mis täpselt toimus.

Siin pildil esialgne paigutus:



12-13 Märgistan komplekti ülemise osa lõike kangale. Selgub, et materjali on liiga vähe ning pean otsast peale alustama. Lisaks sellele tuleb seljaosa alläärde ka jätk teha.



13-14 Lõikasin välja ja äärestasin üleaosa, tegin seljale pikenduse. Käisin Kaisaga "lõunal". Kandisn laiali veel järgijäänud Avamaa flaierid.


14-15 Jätsin topi hetkel pooleli, sest ei suutnud kohe otsustada, mida selle kipaka seljaga ette võtta. Alustasin seeliku lõike tegemist. Külla tulid Eva, Siiri ja tema boyfriend Iirmaalt. Siia sissekannet tehes avastasin, et olen isiklikus ajaarvamises 1 tundi maas. Kiirustamine ei tule kohe mitte kuidagi kasuks.





15-17 Kõik toimub nii ruttu, et pole aega arvuti poole vaadatagi.
Elen tuli ja tõi eile tehtud fotod. Mari-Liis ja Sven käisid. Nele tõi lõpuks Müürilille täika plakatid, neid peaks veel täna üles riputama. Triinu võttis ühe ploomi ja ütles, et läheb kohe jälle edasi...
Seeliku lõige on juba enam-vähem. Tahaks selle kähku riides ka välja lõigata ja vaadata, kas asi ikka töötab.


17-18 Lõige sai nii hoogsa kaarega, et see ei mahu enam kanga peale ära. Pean täna õhtul veel shibori-kangast juurde värvima, a-jee!

Kolmapäev

Täna galeriis ülekannet ei toimu, sest tekkis ootamatu vajadus värvida juurde kangaid. Olen kodus ja loodan auravate katelde juures askeldamise vahepeal saada valmis shibori-teemalise postituse.

Homseni!

Teisipäev

Lõpetan retuuside õmblemise, äärestamisega on igavene jama.
Elen lõeptab pükste ja seeliku allääred.
Pildistame üles olemasolevad riided. 2 komplekti on enam-vähem, teised tahaks mingit särtsu veel juurde saada.

Käib Polina ja teeme mõned fotod ajalehe jaoks. Neljapäeval peaks Tartu Ekspressis ilmuma väike nupuke Moemandala kohta.
Helsitab Karolin ja küsib, kas ta saaks pildistada kollektsiooni oktoobri Mimi jaoks.

Esmaspäev

Täna galeriis:
Elen lõpetab pükste allääri, mina katsetan retuuside lõiget.
Ideaalis peaksid kõikide komplektide alla tekkima ka alusriided (särk ja retuusid) - ikka selleks, et modellid laval lõpuks alasti ei jääks :)

Selle nädala jooksul loodan tekitada siia ka ühe rõivakomplekti tekkimise loo. Nagu järjejutt või nii.

Täna käsid külas Mari-Liis, Raimu Hanson ja Hando Tamm. Meenus see aeg, kui Margus Kiis veel oma blogi pidas.

Teadaanne

Moemandala jätkab y-galeriis ka sellel nädalal (18.-22. august). Kohtumisteni!

Moemandala justin.tv-s

Juba tükk aega olen tahtnud teha siia postitust justin.tv kohta, mille abil ma senini oma ülekandesessioone siin blogis läbi olen viinud.

Veel enne kollektsiooni kallale asumist olin otsustanud, et kindlasti tuleks õmblemise ajal netikaamerat töös hoida.
Kuna minu asja õnnestumiseks on ülioluline üritada näidata protsessi, mis vähekenegi suudaks seda kaduvikku suunduvat projekti talletada. Teiseks muidugi ka seepärast, et võimalikult palju inimesi sellest osa saaksid (vist oleks ka suhteliselt kummaline kui keegi päriselt käikski - väljaarvatud sõbrad - galeriis istumas ja vaatamas, et kuidas siis asjad edenevad). Iseasi on see, et kollektsiooni õmblemine on suhteliselt pikaajaline tegevus, mida pole just kõige huvitavam jälgida. Kuigi ehk annab see aimu ka sellest kuivõrd rutiinne ja aeganõudev taolise asja teokstegemine tegelikult on.

Algselt, sobilikku kanalit otsides, tundus et ega blogimaailmas keegi live-kaamera striimimisega eriti ei tegelegi. Svenil võttis ikka mitu head päeva aega, enne kui ta leidis justin.tv. Tuli välja, et ongi mingi tüüp Ameerikas - Justin Kan nimeks - kes sai paar aastat tagasi tuntuks sellega, et käis ringi koos mütsi külge kinnitatud väikse kaamera ja kaasaskantava läppariga ringi ning striimis oma elu 24/7. Tundub, et eeskujul on olnud järgijaid, kellel samuti meeldib lasta üks osa endast kõigile kättesaadavaks teha. Nt tegutsevad justin.tv kõrval ka sellised kanalid nagu blogtv või nowlive.com ja eks neid ole teisigi. Eestis paikneb ka esimene taoline sait Euroopas - Yaika. Lifecastingu kõrval on saanud väga popiks ka raadiosaateid, spordiülekandeid või siis lemmikloomade tegutsemist striimivad kanalid.

Kuigi suur osa justin.tv-s toimuvast tegevusest on suhteliselt spetsiifiline (nt spordiga seonduv) või suhteliselt mõttetu (nt teismelised tüdrukud ennast eksponeerimas), annab taolise kanali olemasolu väikestele ja kummalistele (alternatiivne meedia ja kunstiprojektid) võimaluse ennast nähtavaks teha.

Üks asi veel - kui vaadata minu kontot http://www.justin.tv/kristinapaju, siis seal kõrvalolevas aknas saavad registreerunud kasutajad minuga suhelda. Kahjuks (või õnneks) on nii, et olen arvutil (mille külge on netikaamera koos väikse mikrofoniga ühendatud) hääle maha keeranud. Siis ei teki seda ebaloomulikku kaja. Seetõttu ma kohe ei näe (ja ei kuule), kui keegi minuga vestelda üritab. Teine asi, mis igasugust suhtlemisele kuluvat hoogu maha võtab, on see, et ei ole võimalik korraga õmmelda ja tsättida :) Sellele vaatamata - kommentaarid on teretulnud!

Aine jääb alles

Kõik mu lähedased reageerivad üpriski ägedalt, kuigi igaüks veidi isemoodi, minu plaanile hävitada lõpuks kõik valmisõmmeldud riided:

Kaisa: Need riided on liiga korralikult tehtud, selleks et neid ära põletada.

Mari-Liis: Äh, müü need riided parem maha.

Ema: Kas sa tõesti kavatsed need riided ära põletada? Nii kurb.
(Ema juhtis tähelepanu ka sellele, et kui kokkupühitud mandala jälle loodusesse sattub, et siis ta ei kao ära vaid lihtsalt muudab asukohta. Kuigi eks kõigi asjadega on nii – aine jääb.)

Isa aga lubas tuua mulle maalt täiesti uusi kartulikotte, et jätku ma riided alles ja hävitagu ma hoopis kotid ära.


Naljakas, aga ma ise ei taju mitte mingit nostalgijat või kahetsust selle töö suhtes. Vähemalt mitte veel. Võib-olla on kõik liiga pooleli, lõpetamata. Tegelikult aga tahaks vaid, et sellest kõigest ei jääks seda vastikuse- ja tülpimusesegust tunnet, mida olen varem tundunud paljude teiste suurt jõupingutust nõudnud kollektsioonide esitluste järel. Tahaks, et seekord oleks see osa millestki suuremast või et ma näeks seda millegi suurema osana. See ei ole meeleheitlik pingutus šokeerida ja otsida tähelepanu. Nii mõneski mõttes on see minu jaoks praegusel hetkel kõige loomulikum viis moodi teha - luua ning loodust loobuda.

Meenus üks eksperimentaalne moe-kaotamis-projekt Showstudio leheküljelt.
Tsiteerin:

During a month-long residency at London College of Fashion's 'Fashion Space Gallery', /Helen/ Storey will construct her first collection in twelve years: a sequence of six dresses chemically fabricated specifically to 'disappear', over time in water.

Mis on moemandala

Sellel kevadel hakkas mind vargsi kummitama üks mõte. Ei-tea-kust tekkis taas tahtmine teha uus kollektsioon. Kuid seekord polnud see tunne ajendatud mitte ühestki praktilisest vajadusest. Pigem tundus, et võiks üritada teha sellise äraspidise kollektisiooni, mille puhul ei oleks oluline mitte tulemus vaid protsess. Et mis oleks kui prooviks teha riideid liivamandalate põhimõttel – teed asja valmis ja kaotad ära. Lihtsalt tegemise enda pärast ja et teistel oleks ka tore vaadata...

Mandala võib tähendada mitmesuguseid asju. Mina pidasin silmas neid geomeetrilise kavandi järgi teostatud värvilisi liivapilte, mida buddha mungad Tiibetis aeg-ajalt mõnes avalikus ruumis valmis meisterdavad. Väga oluline on seejuures, et kui pilt valmis saab, pühitsetakse see ning seejärel pühitakse liiv uuesti kokku ning puistatakse jõkke või visatakse tuulde, et see õnne ja rahu tooks.

Mõtelsin, et moemandala võikski olla riidekollektsioon, mis õmmeldakse valmis, selleks et see hävitada. Selline suurem, üldisem mõte oleks näidata kiirendatud tempos asjade kaduvust. Samuti on huvitav jälgida enda ja teiste reaktsioone. Et mis tunne on tegeleda asjaga, millest mingit esemelist jälge ei jää.

Mais tegin taotluse Kultuurkapitalile. Kuni selle hetkeni, kui saabus leping, ei uskunud, et mul üldse on võimalik selle asjaga tegelema hakata. Lahtine oli ka koht, kus õmblema hakata. Tahtsin kindlasti, et see oleks enam-vähem sellises kohas, kuhu inimesed võivad juhuslikult sattuda. Y-galerii tundus kõige sobilikum peavari, sest näitused algavad alles septembrist ning kuni selle ajani seisavad ruumid tühjalt. Õnneks lükkus edasi ka galerii põrandaremont, niiet hetkel on Kaisa kabinetist saanud väikeste õmbeljannade koda.

Kollektsiooni õmblemiseaktsioon y-galeriis sai alguse 28. juulil.

Minu ning Eleni tegutsemisi saab jälgida igal tööpäeval kella 11-18. Otseülekanded kestavad kuni 16. augustini aadressil:
http://www.justin.tv/kristinapaju
ja siinsamas blogis klikates play-nuppu.

Blogisse üritan regulaarselt postitada igasugu dokumenteerivat materjali ja muid uitmõtteid.

Tõenäoliselt saab Moemandalat etendusena näha esimest ja viimast korda Tartus Eclectica ajal – täpsem info lähiajal!
Tänud: Elen Aasamäe, Sven Vabar, Kaisa Eiche ja y-galerii, Eve Hanson, Evelyn Müürsepp, Eesti Kultuurkapital.